
Meeste tervisest, ausalt
November on meestele pühendatud kuu, mistõttu on nüüd just õige aeg rääkida meestest.
Christinas Clinicu kontekstis võiksime keskenduda meeste füüsilist välimust puudutavatele teemadele (näiteks korrigeerimist vajavad silmalaud või rasvaimu, eemaldamaks üleliigset rasva vöökohalt), kuid täna räägime psühholoog Karmen Paltsiga ennekõike meeste vaimsest tervisest. Võib küsida: miks just meeste omast, kas meestel on sellega siis suuremaid probleeme kui naistel?
Ei ole, kuid meie kultuurist lähtuvalt tundub siiski nii, et naised võivad nutta, kurta sõbrannale, kolleegile, otsida abi psühholoogilt, aga mehed peavad olema tugevad ja ise hakkama saama. Või äkki lihtsalt näib, et vaimse tervisega seotu on kohati veel tabuteema.
Kas mehed tõesti ei nuta?
Tavaliselt ju mees ei räägi oma hingehädadest, ei nuta, ei jaga lähikondlastele oma muresid, sest see nagu näitaks tema nõrkust. Meil on ju ütluski, et “mehed ei nuta”, ja lahti seletatuna võib see tähendada ka, et mehed ei kurda.
Ent ehk vajab mees samutii võimalust ennast “tühjaks rääkida”, võimalust arutleda oma murede ja hirmude üle. Võimalust avameelselt rääkida endas toimuvast.
Võib oletada, et sageli on mehed naistest rohkem pinges, sest nad tunnevad enda õlul vastutuskoormat ja neile seatakse suuremaid ootusi. See tekitab ärevust ja rahutust, mille tõttu ei saa öösel magada ja mille tõttu käitutakse mõnikord iseendalegi vastumeelselt. Võib-olla on meestel raske olla aus iseenda vastu ja probleemseid situatsioone tunnistada, kuna alati jääb oht, et näidakse nõrgana, saamatuna, mitte piisavalt mehisena.
Siinjuures ei taha ma sugugi vähendada naiste tähtsust – meil, naistel ja emadel, on samuti raske, sest meil lasub vastutus ja meilt oodatakse, et kõik toimiks, ka pingevaba õhustik (vähemalt meile endile meeldib nii mõelda).
Psühholoogi karta ei tasu
Meie – naiste ja meeste – vahe on selles, et naised võivad karjuda, vinguda, haliseda, nutta ja õnnetud olla. Me ise lubame endile seda, kuigi vahel on piinlik ja vahel tahaks hiljem sellised enese nõrgana näitamise episoodid olematuks teha. Me oleme oma taolisele käitumisele ka nimed pannud: vahel on naine “liiga emotsionaalne”, vahel “möllavad hormoonid” ja vahel lihtsalt “käib keegi närvidele”.
Ja kuigi me mõnikord võime oma emotsionaalse labiilsusega kaaskondlastele närvidele käia, on see ikkagi enamikul kordadel andestatav. Sest ikkagi naine!
Paneme nüüd samasugusesse olukorda mehe. Selline olukord tundub ettekujutamatu, kuid tegelikult aitab see kõik meil tegelda oma vaimse tervisega, sest eelnimetatud tegevused viivad paratamatult selleni, et teised inimesed meid märkavad. Kes siis – olgu õelalt või hoolivalt või ausalt või toetavalt – soovitavad pöörduda spetsialisti poole. Ehk annavad nagu „rohelise tule“ minna ja tegelda iseendaga. Külastada näiteks ilma häbita psühholoogi või psühhiaatrit.
Me räägime depressioonist, ärevusest, suitsidaalsusest jms. Me peaksime jõuliselt ja avalalt rääkima ka sellest, et veel enne niivõrd tõsiste probleemide väljakujunemist saab ja tuleb inimesi aidata. Kõige kättesaadavam abi on kõnelemine ja kuulamine, võimalus rääkida.
Mis siis ikkagi on see “vaimne tervis”, millest eriti viimasel ajal palju rääkima on hakatud?
Erialakirjanduse järgi oleks üks definitsioon järgmine:
„Hea vaimse tervise tunnuseks on võime inimestega rahulikult suhelda, neist hoolida ja neid armastada, võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks. Võime töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. Võime pingutada raskuste ületamiseks, valitseda piisavalt oma ärevust, taluda kaotust ja omada valmisolekut elumuutusteks.“
Ehk siis kõik see, mida me iga päev vajame, et elada ja elamisest rõõmu tunda.
Mõelgem nüüd igaüks: kuidas on lood minu vaimse tervisega?
Teemakohased artiklid


Intervjuu muutujaga: Reeda vanust ei arvaks keegi ära

Intervjuu muutujaga: laserprotseduurid tõid enesekindluse

Ilusüstid ilukliinikus vs ilusüstid ilukabinetis

Botuliintoksiini süstid - vastused korduvatele küsimustele

Näoniidid toestavad lihaseid, facelift pinguldab ka nahka

Katrin Väli: silmalaugude plastika kogemus Christinas Clinic´us.

Akne ravi - tõhus ja toimiv

Meigikunstnik Meelis Krik: mehed, botox ja täitesüstid?

Intervjuu muutujaga: Karini enesekindluse taastasid uus nina ja rinnad

Uus! Krüoteraapia FreezPeniga – häirivale probleemile kiire ja valutu lahendus

Ilukirurgia: nägu on meie visiitkaart number üks

Silmalaugude operatsioon: üleliigne nahk ei kao iseenesest

Patsiendi lugu: Botox keeras higikraanid kinni

Emade imeline muutumine - Kristina lugu

Biorevitalisatsioon ja PRP: niisutatud nahk ja ilusad juuksed

Intervjuu muutujaga: Kui kehakaal hakkab segama elu

Esteetiline kirurgia - tõusev trend meeste seas

Eksklusiivne! Plastikakirurg: number 1 nõuanne neile, kes kaaluvad iluoperatsiooni

Ülle Lichtfeldt: niisutavate süstide protseduur Christinas Clinic´us

Hüaluronidaas – abiline soovimatu täitesüstimise korral

Intervjuu muutujaga: nina andis Sigridile uue hingamise

Huulte suurendamine: lip lift annab tulemuse, mis jääb püsima

Botoxit ei tasu karta

Ilukirurgia: maailmas jõudsas tõusujoones

Video! Ilublogija Anita Sibul huulte suurendamisest

Anne & Stiil. Silmalaugude plastika ja ilusüstidega 20 aastat nooremaks

Intervjuu muutujaga: Veroonika kogemus esteetilise kirurgiaga

Intervjuu muutujaga: Jane enesekindluse taastas ilukirurgia

Nädalavahetusega nooremaks

Kõik, mida pead teadma veresoonte laserravist

Kas valgus võib Sind õnnelikumaks muuta?

Sigridi lugu: elu pärast ilukirurgiat

Kristina imeline muutumine: mommy makeover

Kas laserravi on lahendus Sinu nahaprobleemile?

Julia Smoli: silmalaugude korrigeerimine ehk kui mureks on kottis silmaalused

Nägu peenemaks ja põselohud nähtavale?

Ilukirurgia statistika: maailma populaarseimad iluoperatsioonid

Intervjuu muutujaga: Esteetilisel kirurgial ei ole vanusepiirangut

Saame tuttavaks: iluprotseduure teostab dr Kaisa Viljar

Sügis ja talv - parim aeg laserprotseduuride tegemiseks

Intervjuu muutujaga: Uus elu pärast nina ja rindade korrigeerimist

TV3 Naistesaade 02.06.2018: trendid esteetilises kirurgias

Särav nahk unikaalse Dermastir biorevitalisatsiooniga

Eesti ilusüstide spetsialist Jevgenia Hammerberg liitus Christinas Clinicuga

Ilukirurgia: mitte ainult staaridele

Huulte suurendamine - vastused korduvatele küsimustele

Patsiendi kogemus: minu esimene botox

Akne kontrolli all hoidmise juhend patsiendile

Ninast mööda vaadata ei saa

Ülle Lichtfeldt: näpunäited nahahoolduseks enne olulist sündmust

Intervjuu muutujaga: Ulvi uus elu pärast esteetilist kirurgiat

Intervjuu imelise muutujaga: kuidas Avo sai uue nina

Egle Eller-Nabi: nahahooldus pärast lapse sündi ja imetamist

Intervjuu muutujaga: Kuidas unistused saavad reaalsuseks

Kauakestvalt niisutatud käed täitesüstidega

Rakvere Teatri grimeerija: naha eest hoolitsemine on vajalik

Intervjuu muutujaga: Kati sai lahti rippuvast kõhust

Liigne karvakasv näol: laserepilatsiooniga karvadest lõplikult vabaks

Rasvaimu - vastused korduvatele küsimustele

Intervjuu muutujaga: iluprotseduurid taastasid Elve noorusliku välimuse

Anne & Stiil. Ilu, mis jääb püsima

Patsiendi lugu: laserravi lükkas igaveseks tuka eest

Täitesüstid versus rasvasiirdamine – kumb mulle sobib?

Topeltlõug: rasvaimu, lõuaimplantaat või mõlemad? Mis mulle sobib?
Kas sul tekkis küsimus?
Pärnu mnt. 67A, 6. korrus, Tallinn|Tel 604 9000|info@cc.ee| © 2020 Christinas Clinic
Erihaigla tegevusluba L04979 (SA Christinas Clinic)|Eriarstiabi tegevusluba L04954 (CBF Medical OÜ)