Öeldakse, et kiusamise all kannatavad kõige rohkem need lapsed, kes erinevad teistest, kuid jäetakse lisamata, et erinevus ei ole alati negatiivne. Erinevus võib väljenduda ülekaalulisuses ja rasvumises, kehvas enesehügieenis või kõnedefektides, aktsendiga kõnelemises, või muus taolises. Kuid erinevus võib väljenduda ka teistest erinevas (ja intensiivsemas) joonistamishuvis, muusikahuvis, millega kaasneb näiteks pidev teatud liiki muusika kuulamine ja kaasa ümisemine. Erineda võib ka selle poolest, et ollakse näiteks liialt õppimisse pühendunud, väiksema jutustamissooviga jne.

Kiusatava jaoks on oluline teada, et kiusaja on madala enesehinnanguga, kes oma enda probleeme elab välja kiusatava peal.

Kiusamine võib saada alguse väga paljude erinevate punktide lõikumisest. Kõige kurvem lugu on nende lastega, kes kiusamisest ei julge rääkida ning püüavad enda sees kiusamisega hakkama saada. See päädib tavaliselt sellega, et lõpuks ei mahu enam kõik see lapse sisse ära ning lapsega toimuvad muutused.  Kui kiusamine kestab pikka aega, võib lapsepõlves kogetu ulatuda negatiivse mõjuna ka täiskasvanu ikka, mõjutades hilisemaid lähisuhteid ja enesehinnangut.

Kuidas aru saada, kas last kiusatakse?

Isegi kui vanemad ei tea, et last koolis kiusatakse, tajuvad nad kiusamise poolt põhjustatud stressi õppetulemustes või käitumuslikes muutustest nagu tundidest puudumises, üksinda ringi hulkumises, koolist väga kiiresti ja teisi teid pidi (võrrelduna klassikaaslastega) ära tulemises, koolis toimuvatest huviringidest või trennidest ära jäämises, koolis mitte söömises jne.

Vanemad otsivad tihti halbade hinnete põhjust kiusamisest alles viimase asjana. Kõigepealt arvame, et laps on laisk, mugav või on õpetajad kurjad. Vanematena me üritame mõelda, et meie lastega sellist asja ei juhtu ja kui juhtuks, siis me teaksime seda. Esimeste küsimuste ja murede korral pöörduvad vanemad õpetajate poole, kuid tavaliselt õpetajad ei tea, et last kiusatakse. Seetõttu saab lapsevanem esimestel kordadel rahustava vastuse, et mingisugust kiusamist ei ole, vastupidi, see on välistatud. Ometigi kiusamine toimub. Kiusajad võivad olla väga head manipulaatorid, kes tavaliselt õpetajatele vahele ei jää ning kiusamine toimub õpetajate selja taga.

Küberkiusamine – täna tõsine kiusamise vorm

Järjest enam esineb suulise kiusamise kõrval täna küberkiusamist ehk kiusamist läbi digivahendite. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine leiab aset pahatahtlike e-kirjade või sõnumite näol. Juhul, kui lapsed on teinud endale sotsiaalmeediakontod nagu Facebook või Instagram, võidakse seal suure lasteseltskonna ees teha  kahemõttelisi nalju. Üheks kiusamise vormiks võib olla ka tõrjutus, ehk olukord kus laps jäetakse eemale grupitegemistest ja kõnelusteks. Kuna sotsiaalmeediakontod on tehtud tihti lapsevanemate teadmata, jääb suur osa sellest kiusamisest peidetuks. Lapsed ei julge kiusamise korral oma salamisi tehtud kontodest vanematele rääkida ja seeläbi neile pettumust valmistada.

Kuidas kiusamisega toime tulla?

Enamik lapsi, kes on tajunud tõrjutust, ei ole tegelikult mõistnud, et tegemist on koolikiusamisega. Oluline on lastele seda selgitada ning tõsta lapse eneseväärtustamist ja -hinnangut. Christinas Clinic’u Individuaalse meditsiini keskus pakub alates sügisest võimalust saada lastel väikestes gruppides kokku. Läbi individuaalsete ja grupiviisiliste lähenemiste, arutelude, mängude ja joonistamise on lapsel võimalus ennast paremini tundma õppida, muutuda enesekindlamaks ja seeläbi ka kiusajale vastu seista.

Koolikiusamine mõjutab ka kiusatud laste vanemaid. Kõik vanemad soovivad oma lastele toredat kooliaega ning  võib juhtuda, et koolikiusamise ohvriks langenud laste vanemad süüdistavad ennast, arvates ekslikult, et tegemist on nende möödalaskmisega või tunnevad piinlikkust, et nende last kiusatakse. Tegelikult peaks olema lisaks lastele ka vanematel võimalus usaldusväärses keskkonnas rääkida, jagada oma muresid ning läbi selle saada ahaa-hetk, et nad pole üksinda, saada juhtnööre, kuidas mõnes olukorras käituda, säilitada rahu ja palju muud.