
Psühholoog vastab: miks ema on “närvis”?
Hiljuti ütles mulle üks teismeline, et “emaga ei saagi rääkida, ta läheb kohe närvi”. Uudishimust (ehk veidi ka hirmust, et äkki olen mina ka see, kes “närvi” läheb) küsisin, kust ta aru saab, et ema “närvi läheb?,” räägib Christinas Clinicu psühholoog, suhtlemistreener ja nõustaja Karmen Palts.
Vastus oli mõneti ootamatu – ema pidavat siis ainult rääkima ja üldse mitte kuulama ja teiseks pidi ema siis “näiliselt vihane olema aga tegelikult hästi kurb ka”.
Olen ema neljale lapsele ja mõtlen tihti sellele, mida tajub laps kui ema “närvi” läheb. Kas ta tunneb hirmu, kas ta on kurb, kas ta muretseb ema pärast või hoopis kahtleb iseenda hakkama saamises ja oma emale meeldimises (sest lapsed tahavad, isegi siis kui nad seda eitavad, meeldida oma emale). Emana olen jõudnud ära proovida (minu vanim laps on juba 33) mitmeid erinevaid strateegijaid, kuidas oma lapsega rääkida nii, et endal ei oleks pärast halb. Psühholoogina ma tean, kuidas lapsed meie (oma vanemate) emotsioone ja kurbust ja õnnetut olemist endale üle kannavad.
Psühholoog vastab: miks siis ema läheb “närvi”?
Siinjuures on oluline tõsta kõrvale võimalus, et emal on närvidega probleeme, see on teine teema (ja see on ka aktsepteeritav, sest võimalik vaimse tervise probleem on samasugune tervise probleem nagu näiteks gripp või angiin või diabeet või põiepõletik, miski, mis jaotub kliiniliste probleemide alla).
Ema läheb “närvi”, sest ema tunneb jõuetust, ema ei tea, kuidas ta peaks reageerima, ema hakkab endas kahtlema kas ta on piisavalt hea ema. Ema hakkab iseennast piinama mõttega, et ta on midagi märkamata jätnud, midagi tegemata jätnud. Emal tekivad kahtlused kas ta laps üldse tahab sellist ema. Aga need ei ole ema tervise probleemid!
Psühholoog selgitab: ema olemine on keeruline amet
Ema olla on uhke ja hea aga ema olla ei ole lihtne. Ma isegi arvan, et see on üks keerulisemaid ameteid (kui seda austavat ülesannet üldse nii tohib nimetada), sellega toimetulek on nagu kõrgeima raskusastmega Sudokude lahendamine ja seda tegelikult 24 tundi ööpäevas.
Sa pead olema alati mõne sammu ees ja suutma meeles pidada mitmeid eelnevaid samme, sa pead haarama mitmeid ridu korraga ja samas suutma analüüsida, kuidas ühe tegevuse järgselt mitmed teised tegevused toimima saavad. Just seetõttu juhtub vahel, et emad lähevad “närvi”.
Ema küsib ka iseendalt, miks nii juhtus, miks jälle, kuidas nii juhtub ja mida muuta saab? Ja emad tunnevad oma “närvi mineku” pärast ka piinlikkust!
Psühholoog õpetab: teemad, mis n.n. “närvi” minekut toetavad.
- Kui ema on väga väsinud (füüsiliselt).
- Kui ema on emotsionaalselt kurnatud.
- Kui ema ei tunne oma ematööd tehes kellegi tuge.
- Kui emal on puudu mingid teadmised või oskused, kuidas oma lapsega rääkida, kuidas üht või teist situatsiooni lahendada, kelle poole pöörduda.
- Kui ema ise on lapsena kasvanud nii, et ta pidi ise oma probleeme lahendama (ja nüüd tundub, et kuidas ometi tema laps ei saa hakkama kui tema sai).
- Kui ema ei saa oma emarollis n.n. eduelamusi (siin palun kogu aeg meeles pidada, et ka laps tahab eduelamusi, ka laps on kurb kui neid ei saa).
Kindlasti võib seda loetelut veel pikalt jätkata, kuid on oluline teada, et meist keegi ei tea kõike ja me kõik õpime pidevalt.
Kui mingitest toimetuleku oskustest, suhtlemisoskustest puudu jääb siis on igati õigustatud ja igati auasi seda endale tunnistada ja abi otsida. Oma tööd tehes lähtun mina küll alati sellest, et inimesel ei ole mitte niivõrd probleem ja viga ja puudused, kui mingite oskuste ja teadmiste puudused (mida saab alati juurde õppida). Välja arvatud muidugi kliinilise diagnoosiga inimesed, kes vajavad medikamentoosset ravi.
Seega emad, ärgem piinakem end, kui “närvi” minekut liiga sageli ette tulema hakkab, otsige abi, rääkige kellegiga ja omandage mingeid uusi viise, kuidas oma lapsele “mitte närvi minev ema” olla. Teie lapsed armastavad teid, isegi siis kui nad seda sõnadesse panna ei JULGE.
Teemakohased artiklid


Intervjuu muutujaga: Karini enesekindluse taastasid uus nina ja rinnad

Liigne karvakasv näol: laserepilatsiooniga karvadest lõplikult vabaks

Topeltlõug: rasvaimu, lõuaimplantaat või mõlemad? Mis mulle sobib?

Patsiendi lugu: Botox keeras higikraanid kinni

Uus! Krüoteraapia FreezPeniga – häirivale probleemile kiire ja valutu lahendus

Silmalaugude operatsioon: üleliigne nahk ei kao iseenesest

Intervjuu muutujaga: Jane enesekindluse taastas ilukirurgia

Katrin Väli: silmalaugude plastika kogemus Christinas Clinic´us.

Botuliintoksiini süstid - vastused korduvatele küsimustele

Intervjuu muutujaga: Uus elu pärast nina ja rindade korrigeerimist

Nädalavahetusega nooremaks

Minu keha muutused ajas – silmaümbrus ja kulmuasend

Ilukirurgia: mitte ainult staaridele

TV3 Naistesaade 02.06.2018: trendid esteetilises kirurgias

Egle Eller-Nabi: nahahooldus pärast lapse sündi ja imetamist

Ilusüstid ilukliinikus vs ilusüstid ilukabinetis

Ilukirurgia: maailmas jõudsas tõusujoones

Hüaluronidaas – abiline soovimatu täitesüstimise korral

Eesti ilusüstide spetsialist Jevgenia Hammerberg liitus Christinas Clinicuga

Esteetiline kirurgia - tõusev trend meeste seas

Saame tuttavaks: iluprotseduure teostab dr Kaisa Viljar

Kristina imeline muutumine: mommy makeover

Sigridi lugu: elu pärast ilukirurgiat

Intervjuu imelise muutujaga: kuidas Avo sai uue nina

Ilukirurgia statistika: maailma populaarseimad iluoperatsioonid

Rakvere Teatri grimeerija: naha eest hoolitsemine on vajalik

Ülle Lichtfeldt: näpunäited nahahoolduseks enne olulist sündmust

Patsiendi lugu: laserravi lükkas igaveseks tuka eest

Anne & Stiil. Silmalaugude plastika ja ilusüstidega 20 aastat nooremaks

Anne & Stiil. Ilu, mis jääb püsima

Akne ravi - tõhus ja toimiv

Kõik, mida pead teadma veresoonte laserravist

Kas valgus võib Sind õnnelikumaks muuta?

Näoniidid toestavad lihaseid, facelift pinguldab ka nahka

Ülle Lichtfeldt: niisutavate süstide protseduur Christinas Clinic´us

Intervjuu muutujaga: laserprotseduurid tõid enesekindluse

Ilukirurgia: nägu on meie visiitkaart number üks

Rasvaimu - vastused korduvatele küsimustele

Intervjuu muutujaga: Kui kehakaal hakkab segama elu

Huulte suurendamine - vastused korduvatele küsimustele

Meigikunstnik Meelis Krik: mehed, botox ja täitesüstid?

Video! Ilublogija Anita Sibul huulte suurendamisest

Intervjuu muutujaga: Reeda vanust ei arvaks keegi ära

Patsiendi kogemus: minu esimene botox

Huulte suurendamine: lip lift annab tulemuse, mis jääb püsima

Särav nahk unikaalse Dermastir biorevitalisatsiooniga

Intervjuu muutujaga: nina andis Sigridile uue hingamise

Kas laserravi on lahendus Sinu nahaprobleemile?

Intervjuu muutujaga: iluprotseduurid taastasid Elve noorusliku välimuse

Biorevitalisatsioon ja PRP: niisutatud nahk ja ilusad juuksed

Emade imeline muutumine - Kristina lugu

Intervjuu muutujaga: Kuidas unistused saavad reaalsuseks

Intervjuu muutujaga: Veroonika kogemus esteetilise kirurgiaga

Täitesüstid versus rasvasiirdamine – kumb mulle sobib?

Intervjuu muutujaga: Kati sai lahti rippuvast kõhust

Intervjuu muutujaga: Ulvi uus elu pärast esteetilist kirurgiat

Eksklusiivne! Plastikakirurg: number 1 nõuanne neile, kes kaaluvad iluoperatsiooni

Ninast mööda vaadata ei saa

Kauakestvalt niisutatud käed täitesüstidega

Sügis ja talv - parim aeg laserprotseduuride tegemiseks

Botoxit ei tasu karta

Nägu peenemaks ja põselohud nähtavale?

Intervjuu muutujaga: Esteetilisel kirurgial ei ole vanusepiirangut

Julia Smoli: silmalaugude korrigeerimine ehk kui mureks on kottis silmaalused
Kas sul tekkis küsimus?
Pärnu mnt. 67A, 6. korrus, Tallinn|Tel 604 9000|info@cc.ee| © 2020 Christinas Clinic
Erihaigla tegevusluba L04979 (SA Christinas Clinic)|Eriarstiabi tegevusluba L04954 (CBF Medical OÜ)