„Ma ei tahtnud suuremaid rindu, vaid ilusamat kuju“: minu aus kogemus rindade tõstmisest ja implantaatidest

Rindade tõstmist koos implantaatidega seostatakse tihti sooviga saada võimalikult suur rinnapartii. Minu eesmärk polnud aga rindade suurendamine, vaid imetamisega ja kaalukõikumistega kaotatud kuju ning täidluse taastamine. Kui keha on läbi teinud suuri muutusi, ei piisa alati rinnahoidjast, et end peeglisse vaadates taas hästi tunda.

Olin rindade korrigeerimisele mõelnud juba ammu, kuid otsustasin kohe, et enne ei tee ma midagi, kui lapsed on sünnitatud ja imetatud. Ma ei tahtnud kaks korda rasket operatsiooni samale piirkonnale teha. Kuna enne rasedust oli mul rindades mahtu piisavalt ja üldplaanis oli rinnahoidjaga kõik korras, ei leidnud ma põhjust liiga vara korrigeerima minna. Kui viimane laps oli oma osa saanud ja imetamisest oli piisav aeg möödunud, otsustasingi selle suure protsessi ette võtta.

Kui probleem on kuju, mitte suurus

Mind häiris kõige rohkem see, et mu rinnad olid vajunud ja nibud vaatasid keskele kokku. Lugesin Christinas Clinicu kodulehelt rinnaplastikate ja tubulaarsete rindade kohta ning tundsin end selles kirjelduses täielikult ära. Konsultatsioonis saingi kinnitust, et mul on tõepoolest tubulaarne rinnamudel. Tubulaarse rinna puhul on kude osaliselt välja arenemata ning rinnad ei vaju ajaga normaalselt, vaid tekivad ebameeldivad ripprinnad ja nibualad jooksid liikumisega alati keskele kokku.

Mis iganes rinnahoidjat ma kandsin, vajusid nibud keskele kokku, mis oli eriti häiriv bikiinide ja trikoo kandmisel. Lisaks tekkis rindade vahele tänu sellele pidevalt haudumus. Mõistsin, et seda olukorda ei saa treeningu ega kaalukaotusega muuta. Teadsin ka seda, et minu puhul pole lootustki saada väikest sisselõiget ja lihtsat implantaati, sest nii tugevalt vajunud rindu ei tõsta ilma armideta ükski võluvits.

Hirmud ja ettevalmistused enne lõikust

Operatsiooniks valmistumisel ei kartnud ma narkoosi ega arme. Narkoose oli mulle varemgi tehtud ja armid jäävad pesu sisse peitu, võõrastel pole nende kohta sõnaõigust. Minu suurim mure oli hoopis see, kuidas taastumise ajal kodus hakkama saada.

Kuidas korraldada oma argipäev, kui pärast operatsiooni ei tohi kaks nädalat midagi tõsta? Mis saab siis, kui minu kõige väiksem laps tahab sülle, aga mina ei saa teda võtta? Kartsin väga, et ei saa piisavalt rahuaega ilma komplikatsioone tekitamata. Keegi ei taha ju ise oma operatsiooni tulemust ära rikkuda, seda enam, kui oled ilusat tulemust aastataid oodanud ning sellesse raha ja aega panustanud.

Mõte implantaatidest tekitas alguses samuti ettevaatlikkust. Kuna mul oli alati enda rinnakudet pigem rohkem, kartsin, et minu niigi D korvi rind läheb liiga volüümikaks ja pean hakkama vanaemalikke rinnahoidjaid kandma. Ma ei tahtnud haiglast hiigelrindadega koju tulla.

Konsultatsioon ja otsekohene suhtlus

Konsultatsioonis hajusid mu hirmud kiiresti. Mulle selgitati, et implantaadi eesmärk ei ole alati suuruse lisamine, vaid see toimib kui põhjatäide, mis muudab rinna kuju ümaramaks, mis on tubulaarsete rindade puhul probleem, ja hoiab rinda riiete all nagu pidev tõstev rinnahoidja.

Valisime koos välja võrdlemisi minimaalsed implantaadid. Kuna rindade tõstmise käigus eemaldati ka liigset nahka ja kudet, suurenes mu rind kokkuvõttes 50 milliliitrit.

Mulle meeldis väga konsultandi otsekohesus. Ta rääkis asjadest täpselt nii, nagu need on, mitte ei keerutanud meeldivat jutumulli, mida olin kogenud teistes kliinikutes. Mulle selgitati põhjalikult kogu operatsiooni käiku, taastumist, riskide võimalikkust ja piiranguid operatsioonijärgses perioodis. Tänu sellele sain taastumise paremini planeerida ning peres ettevalmistused ära teha.

Operatsioonipäev ja esimene enesetunne

Operatsioonipäeva hommikul tundsin kerget ärevust. Haiglasse jõudes palusin õel enne protseduure oma vererõhku mõõta, sest kartsin, et olen end liialt ärevaks mõelnud.

Palatis anti mulle siidine pidžaamakomplekt ja varsti kohtusin anestesioloogiga, kes vaatas üle analüüsid, uuris eelnevate narkooside kohta ning andis infot mind ees ootava narkoosi osas. Seejärel vestlesime veelkord konsultandi ja dr. Viikleppaga. Arst joonistas minu kehale pikalt ja põhjalikult märkeid- oli näha, et ees ootab suur töö. Opisaali minnes oli mul ärevus kergelt sees, kuid personal võttis mind positiivselt vastu ning naljatamisega võeti suurem pinge maha. Kui juba hapnikumask näole pandi, jäin paari hetkega sügavasse unne.

Pärast operatsiooni olin ärkamispalatis, kus minu eest hoolitseti hästi, õed käisid iga natukese aja tagant uurimas, kas mul on kõik korras ning kas vajan midagi. Valusid mul ei olnud. Tundsin rindades pigem tugevat pinget, mis meenutas kunagist piimapaisu ning rindade vahel oli tugev tõmbetunne. Kõik oli oluliselt kergem, kui olin kartnud.

Taastumine ja armide hooldus

Taastumisel osutus kõige raskemaks harjumuspäraste automaatsete käeliigutuste piiramine. Kui proovisin näiteks rasket ust lahti tõmmata, läks rinnalihas pingesse ja see oli ebamugav. Isegi kuu aega hiljem võis lihas veel tegutsemisel jäigaks tõmmata. Samuti tuli jälgida, et lapsed ei tormaks kõvasti kallistama.

Päris oma tunne tuli kehasse tagasi umbes teisel või kolmandal kuul, kui haavad olid täielikult paranenud, koorikud maas ja tursed taandunud. Kuna mul oli paigaldatud ka implantaat, võtsin haavade hooldust ja infektsiooniriske erilise tõsidusega.

Minu kehal on kalduvus arme laiaks venitada, seega pöördusin esimesel võimalusel kliiniku laserspetsialisti poole. Tegime paarile kohale IPL protseduuri, et armkude rahustada. Mõnes kohas, kus pinge oli suurem, on armid pisut laiemad, kuid üldine pilt on väga hea ja armid jäävad pesu sisse täielikult varjule.

Tulemus

Tulemus on nagu öö ja päev. Täna võin rahulikult riided selga panna ega pea muretsema, kas rinnad elavad rinnahoidjas oma elu või pean neid pidevalt sättima ja kummardumist kartma. Rinnad on ilusa kujuga ja sümmeetrilised. Saan kanda ilusaid rinnahoidjaid ja mugavaid ujumisriideid.

See lihtsus elada ongi see, mida ma tegelikult ootasin. Ma ei pea enam otsima peegleid, et oma välimust kontrollida. Peeglist vaatab vastu ka märgatavalt enesekindlam naine. Isegi mu kehahoiak muutus paremaks, sest sirge seljaga liikuda on palju lihtsam, kui tunned end oma kehas hästi.

Teised inimesed ei pruugi aru saadagi, et olen midagi muutnud, sest rindade maht ei suurenenud märgatavalt. Kuid muutus, mida ma ise tajun, on täpselt see, mille pärast kliinikusse tulin. Pamela Andersoni ajastu on möödas ja keegi ei taha liigset raskust. Kuid ilma implantaadita oleks rinnakoest ülaosas puudu jäänud ja tulemus poleks olnud pooltki nii rahuldust pakkuv, kui ta hetkel on.

Naisele, kes kahtleb, kas see samm on tema jaoks, soovitaksin julgelt konsultatsioonis käia. Ei ole mõistlik raisata oma energiat igapäevasele muretsemisele tegemata reaalseid samme muutuste läbiviimiseks. Mina ei kahetse oma otsust absoluutselt.

Christinas Clinicu kommentaar

Rindade tõstmine koos implanteerimisega on protseduur, mille eesmärk on rindade kuju muutmine, vormi taastamine ja soovi korral ka mahu suurendamine. Rasedus, imetamine ja kaalukõikumised muudavad rinnakudet, ning enesekindlalt elamiseks vajavad naised tihti abi selle korrigeerimisel.
Tubulaarse rinna puhul on tegemist koe eripäraga, kus rind on osaliselt välja arenemata ning vajub ajaga teistmoodi kui tavapärane rinnakude. Treening ega kaalumuutus seda ei korrigeeri. Väikese põhjatäite lisamine tõstmise käigus annab puuduvale osale vajaliku ümaruse ja hoiab rinna vormis.
Taastumisel on kriitilise tähtsusega koormuse piiramine esimestel nädalatel. Rinnalihaste liigne koormamine ja raskuste tõstmine võivad tüsistusi tekitada, mistõttu tasub taastumisaeg ja kodune abi varakult ette planeerida.
Hästi hooldatud rind jääb nauditavaks terveks eluks.