Veel üks levinud müüt rasvaimu kohta räägib, et operatsioonist taastumine on pikk ja valulik protsess, millega kaasneb hulganisti sinikaid. Seletame artiklis, miks kaasaegse aparaadiga tehtud operatsiooniga selliseid probleeme ei kaasne.

Manuaalne rasvaimu rikub veresooni

Rasvaimuaparaate võib laias laastus jaotada kaheks: need, mis lõhuvad rasvkude manuaalselt ja need, mille kanüüli liikumine on automatiseeritud. Vanemate aparaatide puhul on alati tegemist kanüüli manuaalse liigutamisega. Protsessi käigus lükkab kirurg kanüüli rasvaimu vajavasse piirkonda ja liigutab seda oma käega edasi-tagasi.

Selline jõuline tegevus rikub veresooni, mis põhjustab ka kardetud hematoomide tekke ja valuliku paranemise. Manuaalse kanüüliga kaasneb veel üks mure: liigutades kanüüli edasi-tagasi ei suuda kirurg ühe tõukega piisavalt suurel alal töötada. Mida rohkem tõukeid – seda valusam on jällegi taastumine.

Mis teeb rasvaimumasina heaks?

Uuemat tüüpi rasvaimuaparaadid töötavad motoriseeritud kanüüliga, kuid neid on Eesti turule veel vähe jõudnud. Üks näide sellest on EvaSP6, mille kanüül teeb nutatsiooni liigutusi: pöörleb ja vibreerib samaaegselt. Kui naha alla viia spetsiaalne lahus, muudab selline kanüüli liikumine rasva ühtlaseks lahtiseks massiks. Nii ei pea kirurg rasva eemaldamiseks lisaliigutusi tegema.

Erinevalt kirurgist, kes oma tööpõldu ei näe, töötab mootoriga kanüül õrnalt. Sattudes tugevama koe – veresoone või sidekoe – vastu, jääb ta seisma. Kanüül jätkab taas oma tööd alles siis, kui see satub uuesti pehmesse rasvkoesse. Seda nimetatakse traumakaitseks, mis on patsiendi ohutuse seisukohast ülioluline.

Oma kirurgilt tasub alati uurida, kuidas rasvaimu teostatakse: kas manuaalse või automatiseeritud kanüüliga. Moodsa aparaadiga tehtud rasvaimust taastumine on muutunud kiireks ja valutuks. Heade tervisenäitajate juures võib selle kasvõi möödaminnes ära teha.