Kaks märksõna, millele tänapäeval implantaatidest rääkides erilist rõhku pannakse, on nende turvalisus ja loomulikkus. Neid omadusi aitavad kujundada implantaadi pind, geel ja kuju.

Pindmine kiht võib soodustada kapsli teket

Implantaadi kõige tähtsamaks komponendiks võib pidada kesta ning selle struktuuri. Seetõttu on aja jooksul pinnakihtidega ka palju katsetatud: eri aegadel on populaarsed olnud nii siledad kui karedad implantaadid.

Siledate implantaatide kasuks räägib ohutus. Nendega ei kaasne peaaegu kunagi kapslireaktsiooni ega koesiseseid traumasid. Samas ei haaku need keha kudedega ning seetõttu on neil suurem libisemise ja langemise oht. Karedapinnalised implantaadid haakuvad seevastu hästi ja oht libisemiseks on väiksem, kuid selle võrra on suurem kapslireaktsiooni tekke võimalus.

Tänasel päeval on leitud, et ainuüksi pinnastruktuur ohutust ei määra. Oluline on struktuuri saavutamise meetod. Nimelt kasutatakse pinna karestamiseks tihti võõrmaterjale nagu sool ja suhkur. Nii jäävad pindmisele kihile aga vabad aineosakesed, mis võivad rinnas oma elu hakata elama. Tulemuseks on kapsli ning isegi topletkapsli tekkimise oht, kus kahe kapsli kihi vahele võivad tekkida pahaloomulised koevohandid. Selliseid implantaate toodavad endiselt Natrelle ja Eurosilicone ning osaliselt ka Sebbin, Nagor ja Polytech.

Millise pealispinnaga implantaate siis kaasaegsed uuringud soovitavad? Endiselt eelistatakse kergelt karedapinnalisi, kuid kareduse saavutamise viis peaks välistama võõrmaterjalide kasutamise. Esimest korda tuli sellise implantaadiga välja Cereform üheksa aastat tagasi. Pealiskesta karedus tekitati implantaadi valamisega reljeefsesse vormi. Sama tehnoloogiat kasutab ka Motiva, kuid on ka teisi tootjaid, kes on osaliselt selles suunas liikunud. Motiva uusim implantaat on nn nanotehnoloogiline, mis tähendab hästi peent tekstuuri. See tagab vähetraumaatilise, kuid hea kontakti rinna koega.

Implantaadi geel ei tohiks olla voolav

See, et implantaadi geel võib kehas laiali valguda, on vana, kuid kustumatu müüt. Ikka ja jälle tuleb meie juurde patsiente, kes küsivad: mis saab siis, kui implantaat puruneb? Need küsimused pärinevad ajast, mil täidisena kasutati veel sojaõli või vedelat silikoongeeli. Samuti kippusid soolalahusega täidetud implantaadist vedelikud ära imenduma ning seetõttu tekkis vajadus korduvoperatsioonide järele. Nn viienda põlvkonna implantaate ei pea vahetama ei kümne ega viiekümne aasta pärast.

Implantaadi pikaajalisusele on kaasa aidanud kohesiivse silikoongeeli kasutuselevõtt juba 2000ndate alguses. See ei hakka voolama ka siis, kui implantaat pooleks lõigata. Ka kohesiivsetes geelides on erinevusi – mõned neist on elastsemad kui teised. Näiteks võib Motiva implantaate keerata ja väänata kuidas tahes, kuid oma vormi need ei kaota. Seda tagab purunematu geelistruktuur. Viimane on oluline ka seetõttu, et implantaat kehas vormi ei kaotaks – selline oht seostus vanemate implantaatidega kapsli moodustumise perioodil.

Implantaadid imiteerigu loomulikku rinda

Viimaks on oluline pöörata tähelepanu implantaadi kujule, mis määrab rinna üldilme. Varasemalt on valikud jagunenud kaheks: ümarad ja anatoomilised (e tilgakujulised). Tänasel päeval on lisandunud ka ergonoomilised.

Esimesed implantaadid tehti kõik ümarad. Neid peeti üsnagi ebaloomulikuks ning kui trend liikus naturaalse väljanägemise poole, tekkis suurem nõudlus anatoomiliste järele. Viimastega hakkas aga kaasnema probleeme. Nimelt võib tekkida oht, et implantaadid muudavad kehas oma asendit. Kui need end ümber pööravad – paksem osa üles ja õhem alla – saab rind endale ebaloomuliku kuju. Eriti riskantne on see füüsiliselt aktiivsete naiste puhul.

Ka implantaadi kujus on tänaseks päevaks leitud kuldne kesktee. Ümarate ja anatoomiliste kõrvale on tekkinud ergonoomilised implantaadid. Nii on implantaadi põhi tehtud ümaraks ning pöörlemisel ei teki rinnale ebaloomulikku kuju. Samas on need ehitatud viisil, et vertikaalses asendis vajub implantaadi kõrgeim punkt veidi allapoole, võttes nii anatoomilise kuju. Lamades liigub raskus aga taas keskele tagasi. Sellisel viisil sarnaneb implantaat kõige enam loomulikule rinnale ja selle liikumisele.

Seega soovitame patsientidele valida implantaate, mille pindmine kiht on töödeldud mehaanilisel viisil; millel oleks võimalikult elastne, ent vormi hoidev geel ning mis on ergonoomiliste omadustega.