Mis vahe on esteetilistel ning plastika- ja rekonstruktiivkirurgia operatsioonidel?

Kuna nüüdisajal on loodud plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuur, mille raames õpetatakse teostama põhilisi (kuid mitte kõiki) esteetilisi operatsioone, siis on tekkinud valearusaam, et esteetilised operatsioonid on plastika- ja rekonstruktiivkirurgilised operatsioonid. Tegelikult on nende mõistete vahel väga konkreetne erinevus. Plastikakirurgilised operatsioonid on operatsioonid, mille käigus opereeritavas piirkonnas taastatakse nii välimus kui ka funktsioon(id) ja seetõttu on need alati meditsiiniliselt näidustatud. Esteetilisi operatsioone tehakse, kuna see on oma välimusega rahulolematu patsiendi soov ja valik, ning need ei ole meditsiiniliselt näidustatud. Esteetilised operatsioonid annavad küll plastilise efekti, kuna parandavad patsiendi välimust, ent ei sisalda opereeritavas piirkonnas funktsioonide taastamist (näiteks veresoonte taastamine, suulae rekonstruktsioon vms).

Kuna operatsioone läbi viivad kirurgid on erinevas vanuses, siis tuleb nende pädevuse hindamisel võtta arvesse viimastel aastatel arstiõppes toimunud muutusi. Üldarsti õppe teoreetilise osa läbivad kõik arstid ühtemoodi ning spetsialiseerumine eriarstiks toimub ülikooliõppe järel residentuuris. Tänasel päeval on võimalik spetsialiseeruda pärast ülikooli ka plastika- ja rekonstruktiivkirurgiks, läbides sellealase residentuuri, kuid varem sellist võimalust ei olnud ning vastava väljaõppe said kõik üldkirurgid peamiselt kirurgilise vähiravi ja põletusravi raames.

Kui maailmas hakkas populaarsust koguma nn ilukirurgia, mida teostati üksnes kosmeetilise eesmärgiga, mitte tervislikel põhjustel, otsisid paljud üldkirurgid, LOR-kirurgid, veresoonte kirurgid jne erinevaid võimalusi, kuidas oma oskusi täiendada, et maailmaga sammu pidada. Tekkis nõudlus iluoperatsioonide järele, mis omakorda tekitas vajaduse lisakoolituste ja spetsialiseerumise saanud kirurgide järele.

„Kõik tänapäeval residentuuri läbinud plastika- ja rekonstruktiivkirurgid on ühtlasi esteetilised kirurgid, kuid mitte kõik esteetilised kirurgid ei ole plastika- ja rekonstruktiivkirurgid.“

Aastast 2001, kui alustati tervishoiureformiga ning muutus arstide täiendõppe seadusandlus, arvestati omal käel õppinud kirurgide täiendkoolitusi ja nende juba teostatud operatsioone pädevuse määramisel ning ka arstid, kes olid ülikooli lõpetanud enne plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuri loomist, said selle baasilt plastika- ja rekonstruktiivkirurgi sertifikaadi. Nii said näiteks dr Vasarast ja dr Preest plastika- ja rekonstruktiivkirurgid residentuuri läbimata.

Samas olukorras oli tollel ajal ka Christinas Clinicu praegune ülemarst dr Ants Viiklepp, kes oli samuti internina ülikooli lõpetanud ning selleks hetkeks saanud esteetilise kirurgia juurdeõpet Würtzburgi ja Peterburi ülikoolides. Kuigi seadusandluse muutumine oli lisakoolituse saanud kirurgi jaoks soodne, polnuks see valik hea, sest enda registreerimine plastika- ja rekonstruktiivkirurgina eeldas üldkirurgi litsentsist loobumist. Seda dr Viiklepp aga teha ei soovinud, kuna ta oli selleks hetkeks spetsialiseerunud veel ka laparoskoopilistele ja bariaatrilistele operatsioonidele, mille (nagu ka paljude muude üldkirurgiliste operatsioonide) läbiviimine oleks olnud talle edaspidi keelatud.

Mida tähendab see täna? Kuigi loodud plastika- ja rekonstruktiivkirurgia residentuuri õppekava ei hõlma kaugeltki esteetilise kirurgia kõiki aspekte, sisaldab see põhiliste esteetiliste operatsioonide õpet. Seetõttu saab kokkuvõtlikult öelda: kõik tänapäeval residentuuri läbinud plastika- ja rekonstruktiivkirurgid on esteetilised kirurgid, kuid mitte kõik esteetilised kirurgid ei ole plastika- ja rekonstruktiivkirurgid.

Kes siis ikkagi tohib esteetilisi operatsioone teostada?

Seda, kes võib esteetilisi operatsioone teostada, otsustab vastav komisjon. Eestis viib vastavat sertifitseerimist läbi Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni sertifitseerimiskomisjon. Peamised tingimused resertifitseerimisel on viimase 5 aasta jooksul saadud 300 tundi erialast juurdeõpet ja 300 sooritatud vastavat operatsiooni.

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia erialale mitte registreeritud muud kirurgid võivad teha esteetilisi operatsioone, kui nad on täitnud vastavad nõuded, esitanud sertifitseerimiskomisjonile sellekohased dokumendid ning neile on antud kirurgi sertifikaat, mis lubab neil ka esteetilisi operatsioone läbi viia.

Seega üldkirurg, kellele on väljastatud vastav sertifikaat, on ühtlasi ka esteetiline kirurg.