Reet on 70-aastane aktiivne naine, kelle elurõõm ja teotahe võiks meid kõiki inspireerida. Kahjuks ei kajastunud samasugune noore inimese jõud tema näonahas. Pärast fantastiliselt hästi õnnestunud näooperatsiooni ja kahte kuud taastumist arvab Reet, et temast võiks saada eeskuju kõikidele Eesti vanematele prouadele.

Reet, samal ajal kui teised vanaemad muutuvad aja jooksul üha kodusemaks, oled sina otsustanud hoopis näooperatsioonile tulla. Mis sind selleks ajendas?

Minu jaoks on ennekõike tähtis enesetunne. Ma tahan, et minu sisemine ja väline ilu oleks omavahel tasakaalus, isegi kui ma olen 70. Me ju teeme sporti ja toitume tervislikult selleks, et oma eluiga pikendada. Miks me ei võiks siis teha operatsiooni, et oma ilu pikendada?

Samuti tahaks öelda, et paraku on paljud minuealised naised jäänud kaasadeta. Pole midagi parata, mehed elavad meist vähem. Ma arvan, et me võime küll endale seda rõõmu pakkuda ja paar murekortsu ära siluda..

Kas enne operatsiooni oli ka närv sees?

Ausalt öeldes hakkasin esimest korda aduma mis toimub, kui pidžaama selga anti ja dr Papeckys mulle näomaalinguid tegi. Mõtlesin omaette, et niisugune kliinik ja aastakümneid kogemusi, ega minuga midagi halba ikka juhtuda ei saa. Peaasi, et ise nõutud distsipliinile allun.

Juba paar tundi hiljem ärkasin operatsioonist. Vot see oli hirmus, mamma mia! Silmalaud olid plaasterdatud, suud ei saanud liigutada.. Seepeale öeldi, et ärge ainult ehmuge – läheb veel hullemaks. Tulevad sinised ja kollased plekid, muljumisjäljed ja muu selline. Õnneks ei olnud vähemalt valus, kuigi olin üleni paistes.

Oled rõhutanud, et pidasid taastumisjärgset distsipliini oluliseks. Kuidas sa enda eest sellel perioodil hoolt kandsid?

Jah, Brit-Carmen ütles mulle kliinikust lahkudes, et nende töö on tehtud. Kõik edasine oleneb minust. Ma siis kreemitasin ja õlitasin nägu mitu korda päevas, kasutasin tursete vastu jäämaski, sõin püreetoitu, loobusin kangest kohvist, jõin iga päev 1.5 liitrit vett.

Uuesti kliinikusse end näitama minnes kurtsin, et kõik on hästi, aga kõrvad valutavad. Nahk oli ju kõrvade taha tõmmatud! Sain peale armikreemi ja valu taandus. Tänaseks pole isegi arme enam tunda. Mina neid küll kusagil ei näe.

Lõpliku tulemuse saamiseks said ka botuliintoksiini ja täitesüste. Kas see protseduur oli oma vaeva väärt?

Neid süste ma mäletan hästi. Minu ümber toimetasid mitu inimesest. Ühel pool oli üks tüdruk, teisel pool teine ja kõige keskel Brit-Carmen nagu dirigent, kes juhendas kuhu ja mida panna. Muudkui naeratasid ja torkisid üheskoos. See oli tõeline sünkroontoimetamine.

Süstimine ise oli magusalt valus, aga mitte ebameeldiv. Kutsusin seda näo tikkimiseks, sest mõnes piirkonnas sain neid ikka päris tihedalt. Kui ma koju jõudsin ja peeglisse vaatasin, oli tulemus kohe näha. Otsaesine oli sile nagu tantsupõrand, huulepealne oli mõnusalt prink ja põsesarnad olid kenasti kõrgemale tõusnud.

Kui lõpuks kõik paistetused taandusid, siis milline Reet sulle peeglist vastu vaatas?

Eelkõige olin ma jahmunud, mida kõike on võimalik tänapäeval teha. Ma ju tean, milline ma olin 20 aastat tagasi ja ma imestasin, kui hästi oli kliiniku tiim suutnud seda tabada. Nad olid minu tõelise olemuse väga hästi välja toonud.

Nüüd olen nägus daam 50ndates eluaastates. Minu sisemine ja välimine mina on lõpuks ometi kokku viidud. See on vapustav, täiesti super.

Kuidas suhtusid sinu äkilisse muutumisse sõbrad ja kaaslased?

Eks ma natuke kommentaare ikka kartsin. Et mis see vanamutt nüüd ennast lõikuma läheb. Nii et see positiivse vastukaja tulv jahmatas mind. Star FM hommikuprogrammis öeldi minu kohta tšikk. Lapselaps vaatas oma nutitelefoni ja ütles, et netis on üle 3000 kommentaari, kõik positiivsed. Ta oli nii elevil: „Wow, vanaema, sa oled tõeline staar!“.

Kas julgeksid näooperatsiooni soovitada ka teistele endavanustele daamidele?

Muidugi! Ma arvan, et ka 60- ja 70aastased naised võiksid enda eest hoolitseda. Ärge laske end käest vaid tehke iluhoolitsusi kasvõi vähehaaval – nii on rahakotile ka kergem.

Pealegi ei pea selleks välismaale minema. Meil on siin fantastilised arstid. Ma tahaksin neid kõiki väga tänada: dr Papeckyst imelise töö eest ja et Brit-Carmen mind nii siiralt vastu võttis. Kogu kliinikus oli väga mõnus mikrokliima ja tundsin end seal imeliselt.

Kiitus neile, see oli super!