Christinas Clinicusse tulin sooviga teha kõhuplastikat. Mul oli kõhul kaks koledat haava: üks allpool ja teine ülalpool naba. Kui ma kliinikust lahkusin, olin üleöö vabanenud oma pikaaegsest haigusest ja nägin kõigele lisaks välja nagu pesumodell.

— Jaana, 51a

Tekst muutmata kujul:

„Keegi ei saanud aru, mis mul viga on.“

Umbes 14 aastat tagasi tehti mulle songaoperatsioon. Mõni aeg hiljem tekkisid mul maoprobleemid ja paar viimast aastat on mul olnud tihti palavik ja nõrkus. Käisin küll erinevate arstide juures, ultrahelides, maouuringutel, sooleuuringutel.. Aga kõik arstid ütlesid, et mul pole midagi viga. Nii ei jäänudki mul muud üle kui iga päev maotablette süüa.

Minu elu muutus siis, kui Christinas Clinicusse tulin, kuigi hoopis teise murega. Soovisin teha kõhuplastikat. Brit-Carmen uuris konsultatsioonis minu haiguslugu ja küsis kohe, et miks ma nii palju maotablette söön? Rääkisin siis oma loo ära.

Selle peale ütles Brit-Carmen, et äkki on songaoperatsiooni käigus paigaldatud võrk oma kohalt nihkunud? Ta oli esimene inimene nende aastate jooksul, kes sellise võimaluse välja käis.

„Sõin šokolaadi ja mõtlesin: „Huvitav, miks kõrvetisi enam pole?“

Kui ma pärast operatsiooni oma palatis ärkasin, tõi medõde mulle šokolaadi. Mu esimene mõte oli, et kas üldse julgen seda süüa? Tavaliselt tulevad mul kohe kõrvetised. Sõin siiski väikse tahvli ära ja jäin ootama. Seedisin seda umbes 30 minutit ja mõtlesin:

„Huvitav, miks mul veel kõrvetisi pole?“

Alles natuke hiljem sain teada, et operatsiooni käigus eemaldas dr Viiklepp minu songa haava juurest suure niidipusa, mis sealt avastati. Loomulikult ärritas see magu. Selle niidipusa pärast olen aastaid pidanud end tablettidega mürgitama: igal hommikul, päeval ja õhtul.

Kui järgmine kord perearsti juurde läksin, küsis ta kohe, et miks ma pole oma maotablette välja ostnud? Seletasin siis, et mul polegi neid vaja olnud. Juba jaanuarist alates ei ole mul mitte midagi viga! Isegi palavik on kadunud ja enesetunne on meeletult hea.

„Tütrel küll nii ilusaid arme pole.“

Mu tütrel on olnud kaks keisrit ja tal on kõhul armid. Tema viimasest operatsioonist on möödas üheksa aastat, aga kui ma vaatan tema vana armi, siis minu värske arm on ikka kõvasti ilusam. Üks meditsiiniinimene, kes mind nägi, ütles kohe, et minu armidest on dr Viiklepa head kätt kaugele näha. Nüüd mõtleb tütar ka, et peaks Viiklepa käe alla minema.

Lisaks kõhule tegin kliinikus korda ka rinnad, kaks operatsiooni samal ajal. Minu perearst küsis ükspäev, et kas tohib mu rindu vaadata. Kui ma enda rindu näitasin, siis ta oli tükk aega vait ja lõpuks ütles:

„Mul vajus praegu suu lahti. Poleks arvanud, et see nii loomulik välja näeb!”

Ma ise ka vaatan, et oma kõhu ja rindadega võiksin pesumodelliks minna. Mis siis, et vanust on 51 aastat.

Ma tahaks kõigile öelda, et oma probleemidega tuleb abi otsida. Kui mu põletik oleks edasi läinud, siis oleks see lõppenud väga halvasti. Õnneks sattusin õigel ajal õigesse kohta ja sain sealt nii palju rohkem kui oleksin osanud oodata!