Mõnikord väidavad inimesed, et neile ei lähe korda, millised nad välja näevad. Lisaks väidab nii mõnigi, et tema väljanägemine ja enesekindlus ei ole kuidagi omavahel seotud. Mõnele ei lähe korda, mida ta seljas kannab ja mõnele see, mis tal jalas on. Mõni ütleb, et teda ei häiri ülekaal ja mõni arvab, et liiga ümmargune vöökoht lihtsalt on selline.

Võib-olla see ongi nii, aga miks siis tahab igaüks meist peeglisse vaadata, kui peegel ette juhtub? Kas vaadata peeglit kui materjali või hoopis enda peegelpilti sealt … Ilmselt viimast.

Miks pöörab tänaval kõndija vilksti pead ja piilub oma peegelpilti, kui mõnest suurest vitriinaknast möödub? Tegelikult annab ehk mõtteis endale hinnanguidki. Treeningsaalis olles jälgitakse end peegelseinalt juba lausa avalikult. Aga miks siis seda kõike tehakse, kui see inimest ei huvita?

“Vaatamata sellele, mida keegi räägib, läheb ühel või teisel moel meist igaühele korda, millised me välja näeme,” räägib psühholoog Karmen Palts. Mõni tegeleb enesevaatlusega põhjalikult ja süvitsi – duši alt tulles vaadatakse üle kogu keha toonus, kõhunaha prinkus või lõtvus, tuharate seis, reite olukord, rinnad … Seejärel suurenduspeegli ees (tuntud ka meigipeeglina) põhjalikum näo-kaela ülevaatus, märgiline on ka abivahendite kasutamine oma väljanägemise kohendamiseks, olgu nendeks siis kasvõi näiteks ainult huulepulk või ripsmedušš.

Oleks huvitav teada, kui paljud enda peegelpildiga täiesti rahul on või kui paljud endale ausalt tunnistavad, et kehal on mõni koht, mida tahaks muuta, olgu siis toitumise, trenni või esteetilise kirurgia abil.

Küllap on igaüks meist vähemalt korra kuulnud kedagi ütlevat, et kui mul raha üle oleks, siis teeksin seda või toda – vähendaks rindu, suurendaks rindu, korrigeeriks oma rippuvaid silmalauge, teeks rasvaimu jms. Kõik sellised mõtteavaldused viitavad inimeste soovile muuta midagi oma väljanägemises – et meeldida endale veelgi rohkem. Mõnikord võib nn iluopp olla vajalik ka tervise pärast, näiteks rippuvad silmalaud piiravad nägemisvälja, liigrasked ja vajunud rinnad teevad liiga õlgadele või seljale, liigväiksed rinnad aga enesekindlusele, viltune nina takistab normaalset hingamist, jne.

Võiksime küsida, kas mehed ja naised uurivad ennast peeglist või oma peegelpilti akendelt ühepalju.

Täpset vastust ei ole, kuid võime oletada, et naistele läheb väga palju korda nii sookaaslaste kui ka vastassoo arvamus, meeste puhul aga näib, et vastassoo arvamus on olulisem.

Rääkisime mitme naisega, kes on oma kehaga suurema rahulolu saavutamiseks läbinud mõne esteetilise kirurgia valdkonna operatsiooni. Nende arvates oli operatsioon vajalik, et tunda ennast naiselikumana, tunda end ihaldusväärsena, ilusana, anda endale võimalus hakata lõpuks tervislikumalt elama (maopaela operatsioon), hakata regulaarselt treeningutega tegelema (rippuva kõhunaha probleem), saada lahti oma alaväärsustundest (olematud rinnad), saada lahti nahamoodustistest näol. Kõik naised rääkisid, et esteetilise kirurgia operatsioon oli üks parimaid otsuseid, mida nad enda jaoks kunagi teinud olid ja põhiliselt kahetseti seda, et nad operatsioonile või protseduurile varem ei tulnud.

Rääkisime ka meestega, kes põhjendasid operatsiooniotsust sooviga muutuda ja näida tervislikumana, saavutada normaalne mehelik kehavorm (rinna vähendamine meestel, rasvaimu), näha välja oma eale vastavas vanuses (silmalaugude korrigeerimine).

Kõigi nende näidete varal saame küsida: kas ilma operatsioonideta ei oleks neid eesmärke saavutatud? Tõenäoliselt mõni inimene oleks, kuid need, kes valisid operatsiooni, olid juba selgusele jõudnud, et iseseisvalt nad sellise muutusega toime ei tuleks. Suur hulk esteetilise operatsiooni kasuks otsustavatest inimestest on proovinud erinevaid dieete ja mitmesuguseid treeninguid, kuid tulemused pole siiski olnud nende jaoks piisavad. Lisaks on neile teada olevad ja neid häirivad probleemid oma kehaga mõjutanud ka enesehinnangut ja seeläbi üldist elukvaliteeti ning kahjuks ka paarisuhteid. „Oleme täheldanud, et Christinas Clinicusse tulevad inimesed, kes hoolivad  – hoolivad oma tervisest, välimusest, heaolust, perest jpm,“ räägib kliiniku juhataja Brit-Carmen.