Kõik algab sellest, millised on rinnad enne operatsiooni, millist tulemust soovib patsient näha pärast operatsiooni ning kuidas „uued“ rinnad kehaga sobivad. Oluline on siinkohal mõista, et rinnaoperatsioonide tehnilised lahendused varieeruvad. Rinnasuurendusoperatsiooniga on võimalik rinda ainult täita ning operatsiooni käigus muutub patsiendi enda algne rinnakoe kuju vähesel määral. Kui patsient soovib muuta rindade kuju ja asendit, siis selleks sobib näiteks rindade tõstmise operatsioon ja kui patsient soovib muuta rindade kuju, asendit ja suurust, siis tuleb teostada rindade tõstmise operatsioon koos implanteerimisega.

Eeldusel, et sooviks on rindade suurendamine või veidi lõtvunud (kuid mitte vajunud) rinna täitmine, tuleb valida sobivad rinnaimplantaadid. Erineva kujuga implantaadid (ümarad, anatoomilised, ergonoomilised) täidavad rinda mõnevõrra erinevalt, seega on võimalik valida implantaat vastavalt algsele rinnakujule. Lõplik rinnakuju tekib implantaadi kuju ja algse rinnakoe kuju n-ö kokku liitmisel.

Mida võiks iga naine enne konsultatsioonile tulekut oma rindadest ja rinnaimplantaatide paigaldamisest teada:

• Milline on rinna anatoomia ehk millest rind koosneb. Rinnakude koosneb rinnanäärmest ja rasvkoest, niisiis sõnad „rinnakude“ ja „rinnanääre“ ei tähenda sama asja. See teadmine on oluline selleks, et naine teaks: kuna rinnakude koosneb ka rasvkoest, siis kui rasvahulk organismis muutub (kehakaal kas tõuseb või langeb), muutub ka rinnakude ning rinna kuju.
• Kuhu implantaat asetatakse. Kirurg paigaldab implantaadi alati nii, et rinnanibu jääb rinnaimplantaadi suhtes keskele ning implantaat toetub rindkere eesmisele seinale. Seega, kui rinnad „vaatavad laiali“ või „vaatavad keskele kokku“, siis pärast rinnasuurendusoperatsiooni, kui rinna põhja täidetakse, „vaatavad“ nad samas suunas. Rinnaimplantaatide projektsioon ehk eendus on erinevatel mudelitel vahemikus umbes 2–7 cm. Kui kaaluda rinnaoperatsiooni, siis tuleks visuaalselt ette kujutada, kuhu minu nibud „vaatavad“, kui neid 2–7 cm rindkerest kaugemale „lükata“.
• Milline korvisuurus ja üldilme mulle meeldiks?

Kuidas aitab kirurgiaassistent patsiendil leida võimalikud sobilikud mudelid?

On rindu, mis ise n-ö dikteerivad implantaadi kuju valiku ja on rindu, mis ei dikteeri. Rinnanibu paiknemise järgi saab rinna jagada ülemiseks ja alumiseks osaks. Ümar implantaat täidab ühtlaselt nii ülemise kui alumise osa, ergonoomiline implantaat imiteerib rinna loomulikku kuju naise igas asendis – lamavas asendis täidab rinna ühtlaselt, püsti tõustes võtab loomulikuma, kergelt pisarakujulise vormi – ning anatoomilise kujuga implantaat sobib neile, kelle rinnakude rinnanibust allpool on võrreldes ülemise osaga puudulik.

Sobivate implantaatide laiuse määrab ära patsiendi enda rinna baas ehk diameeter. Rinnadiameeter sõltub patsiendi roidekaarest, rinnalihasest ja rinnakoe laiusest, mis koosneb rinnanäärmest ning näärme ümber asuvast rasvkoest. Reeglina on implantaat alati laiem rinnanäärmest, aga mitte alati kogu rinna koest. See sõltub ainult patsiendi rindade eripärast.

Kogu eelneva põhjal, seejuures patsiendi soovitud rindade suurust ja üldilmet silmas pidades, määratakse kindlaks, millised kõikidest implantaadimudelitest sobivad konkreetsele patsiendile. Järgmisena asetatakse patsiendile selga spetsiaalne rinnahoidja, mille sisse asetatakse erinevad välised sizerid (mõõdikimplantaadid), mille järgi saab patsient valida endale sobiva suuruse.

Seega – kokkuvõttes määrab implantaadi laiuse patsiendi enda rinna laius, implantaadi mahu (suuruse) määrab patsiendi soov lõppsuuruse osas ning implantaadi kuju määravad patsiendi rinnakoe kuju ja asetus.